Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured
majandusega jällegi järje peale, kuni selle majandustõusu katkestas aga ülemaailmne kriis. See tõi
kaasa palju tööpuudust ning Eesti krooni devalveerimise. Valmis uus põhiseaduse eelnõu, mis pandi
1932ndal aastal rahvahääletusse. Eelnõu aga kukkus rahvahääletusel läbi. Siis aga soovisid vapsid,
et rahvahääletusse pandaks nende eelnõu, mis 1933ndal aastal ka suure häälteenamusega vastu
võeti.
Loodi uus valitsus ehk Riigikogu ning Eesti sai endale 1938nda aasta aprillis esimese presidendi:
Konstantin Pätsi. Edasine majandus 1930ndate aastate teisel poolel osutus vägagi edukaks.
Majandusliku tõusu üheks põhjuseks oli riigi suurem sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes
põlevkivi- ja keemiatööstus. Tööliste arv järjest kasvas ning 1936ndaks aastaks tööpuudus
põhimõtteliselt likvideeriti.
Loodi kultuurikapital ning tänu suurtele tuludele saadi luua esimene eestikeelne ülikool-Tartu
Ülikool