Artur Alliksaare elust ja loomingust
Artur oli suur iseõppija, geniaalne, heleda tõrvikuna
põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik,
irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning
inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas,
sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega.
Artur Alliksaare perekonnast
Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõttu) 15.
aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu. Isa Robert oli Esimese maailmasõja ajal
tsaariarmees. Pärast sõda tuli ta lühikeseks ajaks tagasi isakoju ja tutvus Puurmani tüdruku
Anna-Rosaliega.
Noored abiellusid ning kolisid Tartusse. Robert asus tööle raudtee rööpaseadjana, Anna oli
kodune. Perre sündis 3 last, millest Artur oli kolmas. Ema hoidis ja hellitas poega väga, neid
peeti hingesugulasteks