oreliklassis ja Heino Elleri juures, samal ajal jätkas õpinguid ka Tartu Õpetajate Seminaris. 1927ndal aastal jättis pooleli, sest tal olid erimeelsused direktoriga. Hiljem asutati Tartusse teine kõrgemmuusikakool kus Tubin jätkas õpinguid Heino Elleri juures. MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks. Tubin kirjutas ka klaverikontserte, süite, erinevaid laule (meeskooridele eriti). Balletti ,,Kratt" kirjutas ta 1938aastal Estonia teatri poolt välja kuulutatud võistluse raames, kuid Kratt oli vaid algselt ühe vaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei läinud see arvesse, hiljem kirjutas Tubin muusikat juurde ning uus Täispikk Kratt valmis 1941
Gehring ütles juba mitusada aastat tagasi, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Eesti õiguskeel sai tõsisema tähelepanu osaliseks möödunud sajandi alguseks. Esimene eesti keele oskussõna on pärit aastast 1535 - 'sõdurivanne'. Tõsisem tähelepanu sai alguse 20. saj alguskümndenditel. Tekkis nii keeleuuenduslik kui ka - korralduslik liikumine. Tähedas ka õigussõnavara põhjalikku uuendamist. Esimene emakeelne oskussõnastik ilmus 1934ndal aastal. Uluotsa nõuded õiguskeelele: Seadustik peab olema loetav igale keskmisele kodanikule Tekst tuleb sõnastada selgelt, vältides võõrsõnu ja keelelisi uuendusi, sõnavara peab olema täpne Sama mõiste väljendamiseks peab kasutama sama sõna või vajaduse korral sama lauset Sõnastus olgu piisavalt abstratkne Võimaluse korral tuleks kasutada lühikesi lauseid, mis on seotud eelmise ja järgmise lausega. Keeleküsimused on õiguses tähtsad