majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a. Oktoobris saavutas vabadussõjalaste põhiseadus rahvahääletusel ülekaaluka võidu Tõnissoni valitsus astus tagasi
detsember moodustati NSVL 1924 Lenini surm 192627 Stalini võit Trotski pahempoolse oportunismi üle 1928 jaanuar NEPi lõpp, Stalini käik Siberisse 1928 esimene viisaastak, algab industrialiseerimine 1929 Stalini võit Buhharini parempoolse oportunismi üle 1929 mai RKN määrus kulaku kindlakstegemisest 1929 21. detsember Stalini 40. Juubel, ametlikustati isikukultus 1929 27. detsember Stalini kurss kulakluse kui klassi likvideerimisele 19291932 massiline kollektiviseerimine 19321933 suur nälg 1934 Kirovi tapmine algavad massirepressioonid 1936 NSVL uus Stalinlik konstitutsioon 1937 terrori kõrgaasta, hukati kõrgemad sõjaväelased 1939 23. august Molotov Ribbentropi pakt
annaabi.ee 
