Eesti lammas
ning PõhjaSaksamaalt romni marsi (Romney Marsh) lambaid.
Kohalike lihavillalammaste sihikindel aretamine algas 1926. aastal. Eesti
tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja sropsiri
lihalambatõug. Eesti valgepealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja
sevioti lihalambatõug. Mõlemad tõud tunnustati põllumajandusministeeriumi poolt
1958. aastal.Esimene Eesti Lammaste Tõuraamat (19311941) avaldati 1942.
Tõuraamatus oli 3 jaotust: sropsiri (Shropshire) lambad, sevioti (Cheviot) lambad ja
karusnahalambad. Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna neid
ei tunnustatud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud.Nõukogude Eestis oli eesti
tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks Eesti Liha
Villalammaste Riiklik Tõulava. 1990. aastal taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, kes
tegeleb lambakasvatuse arendndamisega Eestis.
annaabi.ee 
