Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured
Venemaalt suuri tellimusi. Tänu sellele arvati, et Eesti töötstusel on suur tulevik ja Eesti Pank jagas
tööstustele lihtsalt laene, kuna tundus, et Eesti Vabariik kujuneb suureks tööstusriigiks. Suure löögi
andis Eesti majandusele see, et Venemaa sulges oma turu ja tühistas lepingud. Majanduselu hakkas
nii alla käima, et lõpuks tuli Eesti rahaühik mark devalveerida. Majanduselu hakkas toetuma
põllumajandusele ning hiljem 1928ndal aastal võeti vastu uus rahareform, kus võeti vastu Eesti
Kroon. Põllumajandus ja tööstus hakkas käsikäes hästi edenema ning saadi mingiks ajaks
majandusega jällegi järje peale, kuni selle majandustõusu katkestas aga ülemaailmne kriis. See tõi
kaasa palju tööpuudust ning Eesti krooni devalveerimise. Valmis uus põhiseaduse eelnõu, mis pandi
1932ndal aastal rahvahääletusse. Eelnõu aga kukkus rahvahääletusel läbi. Siis aga soovisid vapsid,