Ta uskus, et kõik voolab ja muutub samuti tõde. Herakleitos Mäletatavasti on temalt pärit mõte, et on võimatu astuda kaks korda samasse jõkke (maailm on kui jõgi). Maailma ainus püsiv omadus on see, et ta lõputult muutub. 5 4.2.2. Kaasaja seisukoht (Meos 2002:221) Samas vaimus Herakleitose ja sofistidega jätkas sajandeid hiljem kaasaja Austriaameerika filosoof Paul Karl Feyerabend (19241994), kes väitis, et teadus ei vääri suuremat usaldust kui maagia, müstika, legendid või muud sellised teadusevälised arusaamad, sest tegemist on lihtsalt erinevate mõtlemistraditsioonidega, millel on head või halvad omadused ainult teatud traditsiooni seisukohalt. 6 Feyerabendi kohaselt pole võimalik olla neutraalne hindaja teadlane hindab teisi mõtlemistraditsioone teadlase seisukohalt, müstik
Teadusrevolutsioonid ei muuda Kuhni arvates meie ettekujutust maailmast sugugi tõesemaks. Kuhn püüab üldse vältida mõistet tõde. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. , Feyerabend Paul Feyerabend (19241994) oli austriaameerika teadusfilosoof, kes nimetas oma arusaama teadusest epistemoloogiliseks (kr episteme teadmine) anarhismiks ning see avaldub ka tema peateose pealkirjas: "Meetodi vastu. Ülevaade anarhistlikust tunnetusteooriast, mis ilmus 1974. aastal. Feyerabendi arvates teadus ongi üks anarhistlik ettevõtmine ning ta leiab sellele veendumusele ka kinnitusi teaduse ajaloos. Seejuures rõhutab ta, et ta ei soovita kellelegi
annaabi.ee 
