"1923b" - 1 õppematerjal

Onomastika, nimekorraldus

sellekohastele pärimistele. Sõnastati kohanimede normimise üldreegel ,,kirjuta kohanime nii, nagu kohalik rahvas nime hääldab". Juhatuse soovitused avaldati ajakirjas Eesti Keel (vt nt 1924, lk 179­181; 1925, lk 82, 136­137; 1926, lk 93­95; 1928, lk 30­31; 1932, lk 92­95; 1934, lk 122­128, 151­156; 1936, lk 156­160, 187­190). Seekõrval ilmus eraldi ülevaateid eesti kohanimede kasutamisest kaartidel ja nimestikes Eesti Keeles (nt Tiitsmaa 1923a, Tiitsmaa 1923b) ja ajakirjanduses, eriti Postimehes. Üksiknimena pälvis enim tähelepanu küsimus, kas õige on Tallinn või omastavaline Tallinna, ent 1930. aastate keskpaiku jäi ülekaal nimetavalisele kujule (Saareste 1934). 1930. aastatel hoogustus kohanimede eestistamise propaganda. Eesti Rahvusluse Ühing taotles 1930­1931. a mitmete vallanimede (Einmani, Porkuni, Pornuse, Prangli, Riidaja, Taagepera jne) eestistamist. Isikunimede eestistamine, mis muutus 1934