Kergejõustik
keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta
detsembris
asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis
olla
3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson. ESL lõpetas tegevuse
keskorganisatsioonina ning jäi eksisteerima Eesti Kergejõustiku, Raskejõustiku ja
Veespordi Liiduna. Peale reorganiseerimist hakkaski kergejõustiku eest hoolitsema
EKRAVE Liit aastal 1921. Perioodil 19221940 tegutses ESK esimeestena 5 meest.
Kõige
tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil
kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt
tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi ja
ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli
välisminister F. Akel.
1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames
annaabi.ee 
