Eestlaste valikud teises maailmasõjas
Esimesteks vabatahtliteks olid metsavendade salkadest moodustunud üksused.
Sõjaväevõimude alluvuses oli nn idapataljonid, poliseivõimudel politseipataljonid.
1942. Aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse, kuid kuna SS oli
omandanud halva maine, siis vabatahtlikke oli vähe. Kuna vabatahtlike värbamisel
polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943.
Aastal saadeti nö vabatahtlikena 19191925 aastal sündinud noormehed leegionisse.
Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas 31. Jaanuaril 1944 Eesti Omavalitsus
välja üldmobilatsiooni, mis hõlmas kõiki aastail 19041923 sündinuid mehi. Põhiosa
mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati leegioni
täiendamiseks. Suur osa Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris
Punaarmee suurpealetungi käigus.
annaabi.ee 
