Eduard Vilde
aasta
revolutsiooni ülisuur.
,,Mäeküla piimamees" (1916)
Vilde viimaseks jäänud romaanis leiavad edasiarenedamist ajaloolise triloogia teemad
talupoja vastuolud mõisnikega ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine,kuid käsitluslaad on
sootuks muutunud.
Tehing kui romaani käivitav intriig. Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine on Vilde
loomingus korduvaid motiive.
,,Mäeküla piimamehe" kirjutas Vilde paguluses aastael 19141916, s.t. kauem kui ühetegi
teist romaani. Stiil ja väljendusviis on hoolikalt lihvitud ning osa kriitikuid peab seda aVilde
parimaks romaaniks.
Näidendid.
Vilde tõi draamasse linnamiljöö ja eesti haritlaste probleemid. Teda huvitaasid kunstniku
positsioon kodanlikus seltskonnas ning kunsti ja äri, vaimsete ja aineliste väärtuste
vahekorrad.
,,Tabamata ime" (1912) seostub ,,NoorEesti" algatatud mõttevahetusega Eesti ja Euroopa
üle