ÄRKAMISAEG
venestuslaine. Siiski oli jõudnud tekkida noor haritlaskond, keda see mõjutada ei
suutnud ning venestuse lõdvenemisel algas 1890ndatel uus tõus rahvuslikus
liikumises nn rahvusliku liikumise renessanss ja kulmineerus 1905. aasta
revolutsiooniga. Viimane oli "pöördepunktiks" hoo said sisse seltside liikumine,
tekkisid ühistud, tugevnes rahvuslik haritlaskond, hoogustus kultuurielu ning
järjekordne venestuslaine 1910ndast aastast ei suutnud enam praktiliselt midagi ära
teha. Pandi alus omariikluse võimalusele.
Nagu eespool mainitud, tekkis tugev, avalik poliitiline diskussioon Eesti ja eestlaste
olukorra ja tuleviku üle ning järjest rohkem inimesi tõmbus sellesse arutellu. Sellele
oli aga tugevalt kaasa aidanud 20. aastane periood 1860ndast, mis võimaldas
inimestel tundma hakata end eestlastena ja nii oma identiteedi eest seista.
Kasutatud kirjandus
1