toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918
haritlastega.192 abiellus ja asus elama Moskva lähistele, sulgus perekonnaringi, sündis 2tütart.1904 suvel külastas ta kodumaad, Hiiumaad. Seal tutvus Ants Laikmaaga, kes maalis temast pildi ja soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles.Laikmaale näitas ta oma esimesi emakeelseid värsse ja Laikmaa õhtusel need ka ilmusid. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli ("Ema laul"). Päriseks tagasi kodumaale tuli pere 1906aastal, poetessi suhe eesi kultuurieluga tihenes.Underi kodust sai kunsti-ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht.(nn kirjanduslik salong). Samuti inspireerisid maja ja aed Underit "Sinist terassi", "Sirelite aegu" jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi kirjutama. I MS paiku tema abielu purunes lõplikult. (raske protsess, palju unetuid öid jne). Luuletaja alustas kooselu Artur Adsoniga ning abiellus temaga. I MS eel kirjutas ta palju luuletusi, leidsid heakskiitu
annaabi.ee 
