Eestlaste valikud teises maailmasõjas
1942. Aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse, kuid kuna SS oli
omandanud halva maine, siis vabatahtlikke oli vähe. Kuna vabatahtlike värbamisel
polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943.
Aastal saadeti nö vabatahtlikena 19191925 aastal sündinud noormehed leegionisse.
Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas 31. Jaanuaril 1944 Eesti Omavalitsus
välja üldmobilatsiooni, mis hõlmas kõiki aastail 19041923 sündinuid mehi. Põhiosa
mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati leegioni
täiendamiseks. Suur osa Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris
Punaarmee suurpealetungi käigus.
Soome väes sõdisid eestlased kõige meelsamini, sest nad tahtsid iseseisvust
tagasi ja selleks oli vaja tugevama sõijaväega liituda ning Punaarmee välja tõrjuda.
Soomet usaldas Eesti rahvas kõige rohkem ja 1944