Eduard Vilde
juba Koidula.
Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis
prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja).
Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud
Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad.
Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi
ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905
ajalehtedes ning eriti ,,Mahtra sõja" mõju eesti lugejatele oli vahetult enne 1905.aasta
revolutsiooni ülisuur.
,,Mäeküla piimamees" (1916)
Vilde viimaseks jäänud romaanis leiavad edasiarenedamist ajaloolise triloogia teemad
talupoja vastuolud mõisnikega ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine,kuid käsitluslaad on
sootuks muutunud.
Tehing kui romaani käivitav intriig. Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine on Vilde
loomingus korduvaid motiive.