vastased kasutasid olukorda ära, 8.aug.1918 ränk hoop Inglismaalt ja Prantusmaalt. 29sept.1918 ettepanek alustada rahuläbiääkimisi. 29sept.1918 rahuläbir'si alustas Belgia. 30.okt.1918 kirjutas alla Türgi. 1918okt. Rahu AustriaUngari. 3nov. Austria. REV.Saksamaal sõjaline lüüasaamine plahvatas nov. revolutsiooniks, keiser kukutati, vabariik! Compiegne vaherahulõpetas sõja, 11nov.1918. PARIISI RAHUKON. 18jaan.1919 võttis osa 27saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki lükkas tagasi rahuplaani, kaitses Inglismaad ja Prantsusmaad. Rahulepingute koostisosaks sõlmiti rahvasteliidu põhikiri. VERSAILLES'I RAHULEPING 28juun.1919.Saksamaa loovutas Elsassi ja Lotringi Pranstsumaale, mõned alad Belgiale ja Türgile ning tekkinud uutele riikidele Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia.
arreteeriti parempoolseid esseere, mensevikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne terror. Puhkes kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918. Pariisi rahukonverents (18jaan 1919 21jaan 1920) See konverents oli ulatuslik rahvusvaheline foorum, millest võttis osa 27 Saksamaaga ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riike sinna ei kutsutud ja võitjariigid lähtusid vaid oma huvidest. Otsused kaotaja riikide üle olid ülekohtused. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga (28juuni 1919). Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest