Sürrealism Sürrealism · Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. · Sürrealismi mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. · Sürrealistid pidasid ühiskonda, kultuuri, inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtuseks. · Nad üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatuid jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikke eneseväljendust. · Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks Sürrealism kirjanduses Esmalt levis sürrealism 20. sajandi kirjanduses ja teatrikunstis. Selles kirjan dusevoolus oli olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ja patoloogilised seisundid. Sürrealistlikku luule...
"Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (18981967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (18981967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (19001955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (18971994) teosed. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib pidada Alberto Giacometti (19011966) skulptuuriloomingut. Sürrealistlikuvõitu on ka Maurits Cornelis Escheri (18981972) "võimatud" arhitektuursed fantaasiad. Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda.
annaabi.ee 
