*Tartu Ülikool tartu valiti ülikooli asukohaks linna soodsa geograafilise asendi tõttu( Rootsi Baltikuimi valduste keskpunkt). Johan Skytte asutas ülikooli mis avati pidulikult 15oktoobril 1632aastal. Koolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Õppetöö toimus ladina keeles ja õpilasi oli alguses sajakonna ringis. Koolis oli neli teaduskonda- usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Arhitekt oli professor Johann Wilhelm Krause. 1892Aasatl- Venestamise aeg muutus õpe vene keelseks ja kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 1850Aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus siis saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti välismaal, eelkõige saksamaalt. Nemad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas keiser aleksander1. Ülikooli esimene rektor Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas laialdase autonoomia ja rahalise toetuse