Eesti Uusaeg
väiksematest valdadest tehti suuremad vallad. Eraldi pandi ametisse nagu taluasjadde
komissar.
Kultuuriline venestamine: Radikaalselt muutus vene keele positsioon ühiskonnas.
Vene keel muutus ametlikuks asjaajamiskeeleks teatud eluvaldkondades. Ametlik
asjaajamiskeel oli ta kõikides eluvaldkondades (Riigiasutused, kubermangu asutus).
Erand korras tohtis teisi keeli kasutada rüütelkondade ja talupoegade omavalitsuses.
Koolide venestamine- Kõik koolid viidi vene keelsele õppele, 1887ndast aastast peale.
Esialgu vallakoolis võis kasutada eesti keelt kahel esimesel aastal (Vallakool kestis 3
aastat). 1892- Vene keelt võis ainult kasutada koolides õppekeelena, omavahel võis
suhelda eesti keeles ning usuõpetused olid oma keeles. See tähendas, et koolitase
langes, sest inimesed ei mõistnud mitte midagi vene keeles. Kõik koolid ei läinud üle
vene keelsele õppele, sest polnud piisavalt palju õpetajaid. 1889 kaotati ära Tartu
annaabi.ee 
