Vanem Eesti kirjandus - ülevaade
Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest
sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on
tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning
muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi
Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883.
Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri.
Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed.
Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus
avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem
trükituna ( liturgilised tekstid).
annaabi.ee 
