Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
Neli aastat kestnud vägivald, pealesurutud vaesus ja meeletu tagakiusamine
võtsid neilt viimase lootuse. Sajad tuhanded juudid emigreerusid Lääne-Euroopasse,
Lõuna-Ameerikasse, Palestiinasse ja suur osa Ameerikasse. (Harms 2008, 49,50)
Kokkuvõttes võib öelda, et tolleaegsed juutide sammud rahvusliku kodumaa suunas olid
peamiselt ajendatud nende kohtlemisest Venemaal.
Austria kirjaniku Nathan Birnbaumi termin ,,sionism" leidis laiema
kasutuselevõtu pärast 1880daid. Poliitilise strateegiana hakkas see juba mõned aastad
varem oma elu elama. Teema käis läbi paljude noorte Euroopa juutide sulest Darchai
Noam, Moses Hess (kes juhtus olema Karl Marxi klassivend), kuid omariiklusest hakati
rääkima alles pogrommiaastail (1881-1884).
Sel ajal tekkis Esimese Aliyah (,,Tõus") suur immigratsioonilaine, aastatel 1882-
1903 kolis Palestiinasse elama 25 000 juuti. (Ibid.)