Kõige viljakam ajaloolise proosa autor oli Andres Saal, põneva elukäiguga mees, kes elas pikka aega Jaava saarel ja suri Californias. Oma menukamad teosed kirjutas ta veel kodumaal elades. Tema loominugust on ajaproovile kõige paremini vastu pidanud jutustused ,,Aita", ,,Leili" ja ,,Vambola".triloogia, mis kujutab eestlaste ka liivlaste alistamist 13.sajandil. Realism eesti kirjanduses. Õieti oli kogu eesti kirjandus 19.sajandil, kuni 18801890.aastateni, olnud romantilineselles mõttes, et kujutati eeskätt soovitavat, mitte tegelikkust. Kirjutati, kuidas kunagi oli, ja hoopis vähem elust oma kaasajal. Suurtes Euroopa kirjandustes oli alates 19.sajandi keskpaigast levinud realism. Honore de Balzac oli alustanud 1830ndail, 1857.aastal ilmus Gustave Flaubert'i ,,Madame Bovary", 1860.1870.aastatel vene realistide Lev Tolstoi ja Fjodor Dostojevski romaanid. Ka eesti kirjandusel oli aeg uueneda. Et eestlased olid sel ajal
Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid: I periood : 18401850 (palvekirjade saatmise aeg) II periood : 18601870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu, näitemängude seltsid) III periood : 18801890 (rahvusliku liikumise langus ehk venestusaeg) I periood : 1840 1850 Sellel perioodil uskusid talupojadnaiivselt, et nende poliitilised ja majanduslikud olukorrad on seotud sellega, et tsaaril puudub ülevaade baltimaa provintist. Tsaar Aleksander II'le hakkas palvekirju vahendama Johann Köler. Tema nõudmised: 1) teoorjuse lõpetamine 2) maa ja rendihindade täpsustamine 3) ihunuhtluse kaotamine 4) eestikeele kasutamine saksakeele asemel