Rahvuslik liikumine
Jaan Adamson õhutas rahvast toetama
kõrgema emakeelse kooli rajamist. Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks
kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi
komiteed peaaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitusi,
kontserte, näitemänge jne. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek. Valiti kooli
peakomitee ja president. 1871 alustas tööd peakomitee(hurt, jakobson, jannsen,
kreutzwald, köler). 1874daks aastaks oli saadud nii palju raha, et võidi osta maja
Kaarlimõisasse.
Eesti Kirjameeste Selts
1872 loodud. Koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi.
Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegelemine rahvaluulega ning
vanavara kogumine. President – Hurt. Tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele ja
selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel
tänapäevani.
Carl Robert Jakobson