Folkloristika alused
aastal võttis Thoms juba kasutusele rahvaluule mõiste.
4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitlus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
Estofiilide (Rosenplänter, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald, Knüpfer, Neus) töökeeleks oli saksa keel, huvi
eesti kultuuri keele ja luule vastu, ÕESi ja EÜSi loomine, artiklid eesti keelest mitmetes saksakeelsetes
ajakirjades jne.
(9.09)
5. Rahvaluuleteaduse kujunemine 19. saj lõpul ja 20. saj algusel (1870ndad1919)
Eestis:
· Jakob Hurt
· Eisen
· Eesti Kirjameeste Selts
19. 20. sajandi vahetuseks oli rahvaluuleteadus iseseisva teadusharuna välja kujunenud, eraldudes
etnograafiast ja arheoloogiast. Kasutati võrdlevajaloolist meetodit ja tugev oli Soome koolkonna
mõju.
1) Antropoloogiline koolkond: sarnasused tekstide vahel tulenevad sarnasest kultuurilisest
situatsioonist, mitte laenamisest. Seotud inglise kultuuriruumiga.