Rahvuslik liikumine
1863. aastal asus Jannsen
elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille
sisu oli sarnane Perno Postimehega.
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool
ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse
laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed
näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal
pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869andis välja Eesti
Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees,
mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen
osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. Aastast Eesti
Aleksandrikooli peakomitee liige.
Ausammas asub pärnus Rüütli tn 21. Professor Mati Karmini loodud
monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees
1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007.
Kirjandus Jannseni kohta:
annaabi.ee 
