Eesti uusaeg
ümberkorraldused selles vallas olid masinapargi uuendamine (muutes selle efektiivsemaks) ja
uue tooraine kartuli kasutuselevõtt (oli hoopis odavam ja võimaldas suuremaid sissetulekuid).
Lambakasvatuse sisseseadmine senisest suuremal (eriti Merino lambad/peenvillalambad)
määral, eriit keskeesti alaldel. Nad nõudsid aga paremat sõõta ja hakati senisest rohkem
ristikut kasvatama. Siis toimus ka löplik üleminek mitmeväljasüsteemile. Teoorjuse mõttes
toimusid muudatused alates 1860nendatest aastatest, kui möisates sai laialdaseks palgatööjöu
kasutamine.
Põllumajnaduse arengusuunas 19 saj lõpupoolel- Üldisem areng teraviljakasvatuse osas, selle
tähtsus hakkas langema ajapikku alates 1870nendatest. Eriti puudutas see rukist. Laienes
linakasvatus ja kartulikasvatus. Samuti uute pöllumaade kasutuselevõtt ja ülesharimine, see
siis eelküige alade kuivendamise/maaparanduse teel. Järjest laienes loomade pidamine, see
annaabi.ee 
