Eesti uusaeg
oma oli tasakaalukam ja kriitilisem. Jakobson oli see, kes kirjutas eestlaste ajaloo 3
põhiperioodist- valguse aeg, pimeduse aeg ja koidu aeg.
1860nendate lõpus jhakkas eestlaste rahvusliku liikumise tegevus juba sellise mastaabi, et
pälvis järjest enam baltisaksa ühiskonna tähelepanu- see tähelepanu oli pigem negatiivne,
hakati artiklites rpndama jakobit ja hurta, süüdistati neid paanika ja segaduse külvamises ning
mässule õhutamises.
1860ndendate aastate lõpus oli märgilise tähtsusega sündmus- Esimene üldlaulupidu juulis
1869 Tartus. Laulupeod olid omased baltisakslastele, nende traditsioon ( see oli emamaalt
tulnud), samuti oli neid sveitsis- levinud saksa kultuuriruumis ühesõnaga. Esimese
üldlaulupeo põhikorraldaja ja hing oli Jannsen- ta soovis 1869 aastal korraldada suuremat
ülerahvalist üritust, et tähistada 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest LiIvimaal. Jõuti
annaabi.ee 
