Seminari küsimuste vastused
). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu
Nikolai I aegne tsensuur.
Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel, kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult
kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh.
Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal
ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu.
1860ndateks oli ,,vana tüüpi" estofiilide aeg möödas, nende asemele tulid eesti soost haritlased.
1870-71 aset leidnud ,,suur sulesõda" (haridusteemaline vaidlus) näitas, et baltisaksa ajakirjandus näeb
eesti väljaannetes koostööpartnerit. Samuti alustas nii mõnigi eesti ajakirjandustegelane baltisaksa
väljaande kaasautorina (Jakobson ja Neue Dörptsche Zeitung)
Baltisaksa ajalehed:
Revalsche Post-Zeitung 1699, C.P. Grubbe (eestlaste ala esimene ajaleht!)
annaabi.ee 
