ÄRKAMISAEG
tekkisid ühistud, tugevnes rahvuslik haritlaskond, hoogustus kultuurielu ning
järjekordne venestuslaine 1910ndast aastast ei suutnud enam praktiliselt midagi ära
teha. Pandi alus omariikluse võimalusele.
Nagu eespool mainitud, tekkis tugev, avalik poliitiline diskussioon Eesti ja eestlaste
olukorra ja tuleviku üle ning järjest rohkem inimesi tõmbus sellesse arutellu. Sellele
oli aga tugevalt kaasa aidanud 20. aastane periood 1860ndast, mis võimaldas
inimestel tundma hakata end eestlastena ja nii oma identiteedi eest seista.
Kasutatud kirjandus
1. Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koost. S. Vahtre. Tallinn, 1997.
2. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail.
12
Akadeemia. 1994, nr 11.
3. Laaman, E. Eesti iseseisvuse sünd I. Stockholm, 1964.
4. www.miksike.ee/referaadid/rahvusliku_liikumise.htm
5. http://www.estonica
annaabi.ee 
