Luule
Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste
silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev
rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85).
Stroofika
· Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende
ühendamist suuremateks üksusteks.
· On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid.
(Vrd Põldmäe 1978: 185jj)
Sonett tekkis 13. sajandi alguses Itaalias. 16. sajandil levis sonett mujalegi Euroopas.
Eesti luulesse jõudis sonett saksa luule vahendusel ja kunstiküpsuse saavutas "Noor-
Eesti" ja "Siuru" ajajärgul. Tuntumad eestlastest viljelejad on M. Under, G. Suits, V.
Ridala, J. Sütiste.
Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul
4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi
annaabi.ee 
