Ajakirjandus eesti ühiskonnas
osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega?
Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt
informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne
aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates
majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste
ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde
suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja
Johann Voldemar Jannsen avaldas ajalehes praktilist abi pakkuvaid kirjutisi ning
rohkesti õpetusi nii tervishoiu kui aianduse alalt, samuti kirjeldusi võõrastest
maadest, rahvastest ja ajaloost.
On kurb tõdeda, et ajakirjandus on praeguseks nii Eestis kui mujal maailmas oma
esialgse ülesande unustanud ning keskendub valdavalt n-ö ,,klikkide saamisele".
Valitakse lihtsam tee ja rahvale pealeminevad teemad, millesse süveneda pole
annaabi.ee 
