Räpina mõisa park
frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente
(Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid.
Tänaseni neist säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait, mis praeguseks on osalt ümber
ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab
põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel.
1853ndatel aastatel said mõisa omanikeks von Siversid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta
võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast
võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi
uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks.
Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpuks paberivabrikuks, mille
annaabi.ee 
