Kehra ajalugu
sajandi alguseni. Siis vahetas mõis
kuni 19. sajandi alguseni taas palju omanikke.
1820 siirdus mõis Friedrich August von Maydelli valdusse, kes ehitas sinna 1820tel
aastatel varaklassitsistliku puidust peahoone. Kõrge poolkelpkatusega hoonet ilmestab
kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, frontooni kaunistab segmentkaarne
aken. Hoone tagaküljel on paarisaknad, nurki kaunistavad puidust kvaaderimitatsioonid.
Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema
Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis
mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi
omandusse. Kuna mõisa viimaseks omanikuks ei olnud mitte füüsiline isik, vaid selts, oli
Kehra mõis Eesti üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati.
Mõisa hoonestus paiknes Anija-Alavere maantee ja Jägala jõe vahelisel kitsal maa-alal.
annaabi.ee 
