Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
valikul. Loomingu arenedes täiendas ta vormikaanoni mahtu ja peensusi, võttes lõpuks taas
suuna reeglipärasuse poole - selle tingisid hoonestuse iseloom ning enamasti kindla
territooriumiga suletud aiad. Sellised aiad olid tal enamasti avapargist optiliselt eraldatud ning
reeglipäraselt liigendatud. Kujundustes kasutati hulgaliselt lillepeenraid, sh ka püsikuid ning
erivärvilise lehestikuga taimi, kuna peale 1850ndaid pöördus suund uuesti reeglipärasuse ning
lillede hulgalise kasutamise poole.
INGLISMAA LINNAPARGID 19. SAJANDIL
Inglismaal propageeris 19. sajandi esimesel poolel (1820-ndad) "rahvaparkide" rajamist J. C.
Loudon (Lenné eeskujul). Värsket õhku ja pikki jalutuskäike rahvale! Selle retsepti järgi rajati
siiski ainult üks park - alles 1843 a. - Birkenhead Parc Liverpool'is (autor Joseph Paxton).
Soisest alast sai paari tiigiga inglise maastikustiilis park, mille teedesüsteem oli seotud
annaabi.ee 
