Suuline arvestus
Mõisamajanduse edendamise aluseks oli viljatootmine-
sissetulekuallikas teraviljast põletatud viin. Kuna viinatootmine oli tulus siis mõisnike
väljamiekud suurenesid-hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid.sel ajal hakati
ka võlgu võetama. 1820Aastal vilja hinnad langesid see tõi omakorda kaasa uued
põllukultuurid. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam.
1840Aastatel jõudis kartul talupoegade lauale. Talude päriseksmüümine algas 1850aastatel.
Tervikuna suutsid vaid talud väljs osta üksikud talupojad. -see pani aluse väikepõllumeeste
väljakunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga toimus muutusi ka nende elulaadis-ei sobinud
enam käia pastedes või viikudes, jälga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest
ülikond. Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel vaid
perlooliumilambivalgusel. Paemiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus.
Kiiresti arenes ka leavandus ning paadimajandus