Suuline arvestus
valduste keskpunkt). Johan Skytte asutas ülikooli mis avati pidulikult 15oktoobril 1632aastal.
Koolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Õppetöö toimus ladina keeles ja
õpilasi oli alguses sajakonna ringis. Koolis oli neli teaduskonda- usu-, õigus-, arsti- ja
filosoofiateaduskond. Arhitekt oli professor Johann Wilhelm Krause. 1892Aasatl-
Venestamise aeg muutus õpe vene keelseks ja kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool.
1850Aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-
loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus siis saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti
välismaal, eelkõige saksamaalt. Nemad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas keiser
aleksander1. Ülikooli esimene rektor Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas laialdase
autonoomia ja rahalise toetuse. Tartus kujunes kiiresti euroopa tuntumaid õppe- ja
teaduskeskusi. 1805 kandideeris esimene eestlane.
annaabi.ee 
