Euroopa ja Eesti õigusajalugu
) 1816 kinnitas keiser Aleksand I teise Eesti
talurahvaseaduse `` Eestimaa tallorahva kässoraamat`` ja 1819 Liivimaa ``Liivlandi maarahva
säädus`` (kehtis ka Saaremaal) - hakkasid kehtima vastavalt 1817 ja 1820. Nende alusel
kaotati pärisorjus, kuid talupojad vabastati ilma maata, nüüdsest tuli maad rentida, teoorjus
jäi. 1840-st hakkasid toimuma massilised talurahva rahutused ja väljaränne. See tekitas
olukorra, kus tuli vastu võtta uued talurahvaseadused: Liivimaal 1849b(parandused 1860) ja
Eestimaal 1859, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada, lõid eelduse
üleminekuks raharendile ja võimalusele talude väljaostmiseks. Nimetatud
seadused/parandused kehtisid 1940 aastani. Kriminaalõigus: 18 saj. Vene võimu tulekuga,
jäid kehtima endised normid. 19 saj. alguseks olukord muutus, kuna kohalik krim. õigus
asendati valdavalt Venemaa õigusega. Olulisemad uued seadused: 1845 ``Nuhtlusseadustik``,