Miks ei taha Šveits liituda Euroopa Liiduga?
Räägin Šveitsi lähiajaloost
vahemikus
Šveitsi föderatsiooni alguseks peetakse 1291. aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati
neid kohtadeks- Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks
liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistkümnele. Napoleoni sõdade ajal
okupeeriti Šveits ja hävitati tema autonoomsus. 1815 aastal toimunud Viini
kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt
teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda, kui osad
katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu
ja selle tulemusel otsustasid šveitslased, et kõikide kantonite panuse suurendamiseks
ühistesse huvidesse on vaja nende majanduslikult ja piirkondlikult veelgi rohkem liita.
Tekkis föderaalne riigisüsteem, kus oli keskvõim ja igale kantonile jäi kohaliku
piirkonnaga seonduv otsustusõigus. Keskvõimu Assamblee koosnes ülemkojast, kuhu
annaabi.ee 
