Lahmuse Mõis
1852. aastal) 40 000 hõberubla eest. Ilmselt just tema kohta räägib Eesti Kirjandusmuuseumis talletatav
ajaloopärimus, et ta olnud kuulus peremeeste vahetamise poolest. Kui mõni peremees temale vastumeelt olnud,
ajanud selle kohe talust välja ja andnud koha teisele. Hulk talusid võtnud ta mõisa külge ja ajanud inimesed seest
välja. Kes heaga pole läinud, sellele antud sada hoopi.
1870. aastal tuli mõisavalitsejaks ja hiljem sai ka mõisa rentnikuks Gustav Rathlef (18471928), Ludwigi
vennapoeg, kes elas Lahmusel 18701885. Siin algas tema põllumehe elu.
Gustav Rathlef oli kodanlikku päritolu ja haritud mõisamajapidaja (oli õppinud Tartu Ülikoolis majandust), kelle elu
täitis oma majapidamise juhtimise kõrval põllumajanduse üldine edendamine. Tema kolmest pojast kahest said
tegevpõllumehed ja ühest väljapaistev agronoom.
Mõisarentimine oli Gustavile tulutoov. 1880. aastal ostis ta rendituludest 150 000 hõberubla eest Tammistu mõisa
annaabi.ee 
