aatomi läbimõõdust, kuid seal on peaaegu kogu aatomi mass. Seega on aatom üks suur tühjus, kus võib olla ainult kümneid tühise massiga elektrone. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton ja neutron on tegelikult ühe ja sama osakese nukleoni kaks erinevat olekut. Kui prooton neelab elektroni, siis laengud kompenseeruvad ja saame neutroni, mille mass on elektroni tühise massi võrra suurem ( m pn 1838me ). Ja vastupidi, kui neutron väljastab elektroni, saame prootoni. Prooton ja neutron on elementaarosakesed, kusjuures prooton on ka vesiniku aatomi tuumaks. Vaba neutroni eluiga on 15,3 minutit. Seetõttu ei ole looduses vabu neutroneid, kuid neid saab tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on ühe ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv. Laeng Z on sama, st järjekorranumber Mendelejevi tabelis sama.
aatomi läbimõõdust, kuid seal on peaaegu kogu aatomi mass. Seega on aatom üks suur tühjus, kus võib olla ainult kümneid tühise massiga elektrone. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton ja neutron on tegelikult ühe ja sama osakese nukleoni kaks erinevat olekut. Kui prooton neelab elektroni, siis laengud kompenseeruvad ja saame neutroni, mille mass on elektroni tühise massi võrra suurem ( m pn 1838me ). Ja vastupidi, kui neutron väljastab elektroni, saame prootoni. Prooton ja neutron on elementaarosakesed, kusjuures prooton on ka vesiniku aatomi tuumaks. Vaba neutroni eluiga on 15,3 minutit. Seetõttu ei ole looduses vabu neutroneid, kuid neid saab tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on ühe ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv. Laeng Z on sama, st järjekorranumber Mendelejevi tabelis sama.
annaabi.ee 
