KUNST 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL
realistlikult, kolmandad uut moodi, juugenlikku vormi. Järelikult ei ole sümbolism stiil, vaid
omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool.
Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli PIERRE PUVIS de CHAVANNES (18241898), kes oli
tunnustatud ametlik kunstnik, Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega
kristlikud süzeed sellistega, mille tähenuds on mõistatuslik ja avatud. Ohjeldamatu
fantaasiaga paistsid silma GUSTAVE MOREAU (18261898) ja ODILON REDON (1840
1916), kes andsid mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku
tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase
muinasmaailma loomise vahendiks.
1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi
nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või
annaabi.ee 
