Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
Koolis oli tuntud oma kirglike (sõprus)suhete
poolest. Kasvas romantismi meeleolus, elas romantilises eluhoiakus. Läks ülikooli, oli seal
„suur härra“ (ta pidas ülikooli ühikas karu). 1806ndal aastal andis välja luulekogu
„Jõudetunnid“ („Idle Hours“), kust on pärit ka tema ühed kuulsamad luuletused. Byron oli
kuulus misantroop – ta sai palju kriitikat ja ka oma lordi staatuse tõttu, selletõttu hakkas
ka inimesi põlgama. Suundus Kreekas, kus kirjutas edasi. 1812ndal aastal avaldas „Childe
Haroldi palverännaku“ ja sai väga kuulsaks. Läks tagasi Inglismaale. Naised jooksid tema
järele, aga tal oli selletõttu ka palju probleeme. Teda kaevati kohtusse ja ta sattus inglise
inimeste põlu alla. Läks Itaaliasse, kus ta ka hiljem suri. Itaalias kirjutas ta väga palju nii
lühemaid kui pikemaid teoseid. Byron elas kergemeelset elu.
Byroni teoste tegelane on maailmaga pahuksis patune, aga kes seda ise kahetseb. Maalib
deemonliku ja suurejoonelise kuju