Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
Jõuab Prantsusmaale hilja, kuna seal on sõda. Romantistlikud ringid, Cenacle,
moodustatakse 1820ndatel.
(Lugeda Chateaubriand’i „René“)
Chateaubriand on mahukas autor. Tema peateos on „Kristluse vaim“, mille üheks osaks
ongi „René“. Teda loetakse prantsuse romantismi rajajaks.
Germaine de Staël oli aadlisoost naiskirjanik. Ehk rohkemgi kirjandusteadlane. Uuris
Rousseau’d. Oluline teos „Saksamaast“ – see oli üks prantsuse romantismi esimesi
teoseid. Ilmunud 1810ndal aastal Inglismaal, kuna Prantsusmaal oli keelatud.
Victor Hugo oli põhihoiakutelt ka romantiline. Tema ümber koondusid noored
tulihingelised romantikud. Kirjutanud palju luulet. Meile tuntud „Jumalaema kirik Pariisis“.
Varases romantilises romaanis on tüüpiline vastandus – blond ja brünett neiu. Blond on
siinjuures hea ja õilis ning brünett on pigem halb kuju. Hugol on need aga
ümberpööratud. Ka hingeväärtused on tähtsad – Quasimodo, kes on välimuselt