Ludwig van Beethoven
Sümfooniaid Neljandast kuni Kuuendani iseloomustab kergus, värskus, lihtsus, traaglilisuse ja
detailide puudumine, idüllilisus, loomulikkus. Seitsmendas ja Kaheksandas sümfoonias on
Beethoveni loomus avaldunud kõige enam. Need on täis rütme ja huumorit, lõbususe ja
joovastusehoogusid, kontraste, teravmeelsusi. See on nagu üleinimliku energia meeletu
vallapääs, kui pole enam mõistuslikku vaoshoidvat sihti.
18101815
Järgnevast ajast on tuntumad teosed kammermuusikateos "Tõsine kvartett", laul
"Kannatuse rõõm", avamäng tragöödiale "Egmont". Nende aastate teoseid võib käsitleda
üleminekuastmena, milles sisaldub juba Beethoveni "hilise stiili" sugemeid. Muutunud oli tema
ideede avaldumise vorm, olulisema koha omandas tema loomingu subjektiivne külg, heroilised
impulsid muutusid rahulikumaks. Ent oma olemuselt jäi ta samaks tegelikkuse kunstnikuks,
realistiks.
Viimased teosed