Keemia põhimõisted
10-7-10-5 cm.
KOMPLEKSÜHEND- keemiline ühend, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed-
kompleksioonid. Kompleksioon koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist ja sellega seoses
olevatest lisanditest (aatomid, ioonid või molekulid).
KONDENSATSIOON- auru (gaasi) muutumine jahutamisel vedelikuks.
KONTRAKTSIOON (lahuse)- lahuse lõppruumala vähenemine lahuste segamisel
(näit. 100cm3 + 100cm3 200cm3 , vaid 180cm3).
KONTSENTRATSIOON- aine osakeste arv ruumalaühikus (väljendatakse moolides).
KORROSIOON- metallide hävimine keskonna toimel.
KORDAJA- reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatav arv.
KOVALENTNE AINE- aine, mille aatomeid ühendab kov.s..
5
KOVALENTNE SIDE- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari
moodustumisel. Esineb mittemetallide vahel.