Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6
autorist (ei saa öelda, et publik oleks alati Byronit heaks kiitnud). Byroni elu: lordi tiitlit polnud ta otse pärinud, mis polnud aga ka väga hea staatus. Ta kannatas vaesuse käes ning oli sündinud defektiga – parem jalg oli vasakust lühem. Aristokraadi päritolu, sai hea hariduse. Koolis oli tuntud oma kirglike (sõprus)suhete poolest. Kasvas romantismi meeleolus, elas romantilises eluhoiakus. Läks ülikooli, oli seal „suur härra“ (ta pidas ülikooli ühikas karu). 1806ndal aastal andis välja luulekogu „Jõudetunnid“ („Idle Hours“), kust on pärit ka tema ühed kuulsamad luuletused. Byron oli kuulus misantroop – ta sai palju kriitikat ja ka oma lordi staatuse tõttu, selletõttu hakkas ka inimesi põlgama. Suundus Kreekas, kus kirjutas edasi. 1812ndal aastal avaldas „Childe Haroldi palverännaku“ ja sai väga kuulsaks. Läks tagasi Inglismaale. Naised jooksid tema järele, aga tal oli selletõttu ka palju probleeme
annaabi.ee 
