Eesti mõisad
barokse kivihoone. Barokkstiilis kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis 18. sajandi
viimasel veerandil. Peahoone kavandajaks oli arvatavalt Eestimaa kubermangu arhitekt
Johann Schultz. Hoone teeb ainulaadseks teise korruse ülirikkalik stukkdekoor, mis katab pea
kõiki teise korruse kui peakorruse ruume. Vähemalt osa stukki on tsehhi (böömi) meistri Karl
Kalubka töö.
Majanduslikesse raskustesse sattunud Fersenid müüsid mõisa 1790tel aastatel Saku mõisa
omanikule Karl Friedrich von Rehbinderile. 1786. aastast sai mõis krahv Karl Friedrich von
Rehbinderi järgi uue nime Friedri. Alates 1852. aastast kuulus mõis von Ruckteschellidele,
kellelt ta aga üsna pea siirdus von Staelbornide aadliperekonna valdusse. Nende kätte jäi mõis
kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist kinkis Eesti Vabariik mõisa Vabadussõjas silma
paistnud Johannes Hermile