läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi. Crawford publitseeris oma uurimistulemused 1790. a. Neist sõltumata analüüsisid strontsianiiti veel inglise keemik T.C.Hope ja kuulus saksa õpetalne Martin Klaproth, kes mõlemad jõudsid veendumusele, et mineraalis on "metallimulda", milles peilis barüüt, milles Sr on lisandelemendiks. Hope soovitas uut elementi nimetada stroniidiks. Omadused
hulga katsumusi. „Võluflööti“ on nimetatud Mozarti testamendiks. Viimased sümfooniad- Mozarti orkestriloomingu kõrgpunktiks on 1788 aastal kolme suvekuu jooksul loodud 3 sümfooniat: Es-duur, g-moll ja C-duur ehk „Jupiter“. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane, kuna siis kui Beethoven alustas 1780ndail, olid Haydn ja Mozart jõudnud juba küpse loominguni, Beethoven alustas aga juba teistsuguses muusikalises keskkonnas. I Bonn(1770-1792): kujunemisaastad Beethoven sündis 1770 aasta detsembris(täpne päev teadmata) Bonnis. Tema isa Johann andis talle esimese muusikalise hariduse klaveri-ja viiuliõppe näol. Peale legendide on tema lapsepõlvest vähe teada. Lood räägivad, et ta isa olnud joomakalduvustega, samuti, et isa tahtis teha temast teist Mozarti
annaabi.ee 
