Eesti uusaeg
maasuhetes.
Asehalduskord oli Vene valitsusasutuste viimisega lähemale piirkondlikele haldus-, kultuuri
ja majanduskeskustele, kaotasid tähtsust senised tsentraliseeritud riigivalitsusorganid ning
1780. aastal likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782. aastal Staats-kontor kolleegium, 1783.
aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium, 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium
ja Justiitskolleegium.emaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 17751795 Venemaa
keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II
poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele[1].
Asehalduskorra eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise detsenraliseerimine
ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga (enne seda
kehtis Balti erikord)[1]. Asehalduskord kehtis Balti kubermangudes aastatel 17831787[1]