Pihkva mõis
tõhustada karjandust, ning miks ka mitte nii nagu
see tänapäevalgi tavaks parandada kogu omaaegse
suurmajandi juhtimiss üsteemi. 1816. aastal aga H. L. v
Löwenstern suri ning m õisamaad (v.a. võlgade katteks
läinud metsatükk) koguväärtuses 110 000 banko ja 25
000 hõberubla läks üle tema pojale Eduard v.
Löwensternile (H. Wistinghausen Quellenzur Gescichte
der Rittergüter Estlands e'm 18. und 19. Jahrhundert
(17721889) HannoverD öhren 1975.) Omanikud
kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva
viimasest majanduslikult ja juriidiliselt s õltuva
kõrvalmõisa staatusesse.
Seoses mitut laadi valdus õiguslike küsimuste ja
keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere koos
Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern
Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal
puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused,
5
annaabi.ee 
